Category: Hispaania 2018

Hispaania 2018. Esimene päev. Laupäev

Ryanair’i lend väljus Tallinnast kohaliku aja järgi kell 21.10.
Lennujaamas ei jõudnud õlutki ära juua, kui juba algas boarding.
Meil oli soetatud Priority Boarding (à 6€ suund) – selleks, et saaksime kindlasti oma käsipagasi salongi võtta ja ei peaks lennujaamades aega viitma pakijärjekorras. Reaalselt tähendas Priority seda, et saime küll enne teisi piletikontrolöri juurest läbi, aga enne lennukisse saamist ootasime ikkagi kogu pundiga all korrusel, mingis kinnises ruumis, ligemale pool tundi.

Lend polnud väga pikk ~ 3,5h, aga kõht läks ikkagi tühjaks ja tellisime mingeid krõpse, soolakringleid ja Coca-Colat. On hämmastav, kui miniatuurseid pakke ikka valmistatakse. Pringles’i krõpusud olid veel 3x väiksemas pakendis, kui poes müüdav väikseim pakend. Samuti oli Coca-Cola 200mg purgis. Hind oli loomulikult kallim, kui suur pakk / pudel poes.

Kummalise loogika järgi oli pandud kõikvõimalikku lennuaegset infot edastama stjuuardess, kes suutis vaid kähiseda. Iga kord, kui ta oma noka lahti tegi pugistasid inimesed ümberringi naerda. Aga aru ei saanud temast keegi, sest isegi keele määratlemisega oli raskusi.

Tänu Mari kergele lennuhirmule olime valinud kõige keskmised istekohad – Mari oli oma rea äärmine, mina kõrvalreas äärmine. Ma lootsin salamisi, et see tähendab ka lahedamat istumist ja rohkem jalasirutuse ruumi. Reaalselt aga jalgu välja ei saanud sirutada, sest kogu aeg käis vahekäigus mingi sagimine ning kõik, kes seal jalutasid, hõõrusid kogu aeg ennast vastu mind…

Girona võttis meid vastu konkreetse sitahaisuga. Haises nii lennuväli kui ka kolmkümmend kilomeetrit eemal olev Lloret de Mar.
Olime eelnevalt tellinud transfeeri GetTranfer.com’i kaudu (40€). Autojuht ootaski meid, silt käes, ning napilt poole tunni pärast olime juba oma toas hotellis Helios Lloret. Tegemist oli 4**** hotelliga, mis ei erinenud kuidagi oma 3*** sugulastest. Kui, siis ehk vaid selle poolest, et vannitoas ootas ohtralt erinevaid tarvikuid – lisaks tavapärastel šampoonidele ja duššigeelidele ning ihupiimadele ka kamm, kingaviks ja hambaharjad.

Hispaania 2018. Teine päev.

20.mai, pühapäev

Hommikusöögilaud rikkalik, aga kohv Milla maitsega, mahl kloori maitsega, ühelgi toidul (s.h. suhkrupakil) silti juures pole. Soolane toit segamini magusaga. Rahvast on palju, aga kogu hotelli külastajaskond on otse vanadekodust.

 

Ostame värvilised rannarätid. Päevitame 2h rannas. Peale seda jalutame ranniku matkarajal ning hiljem linnas ringi. Linnas palju lärmakaid inglise poissmehi. Lisaks elektrirolleritel kihutavaid vilistavad ja tuututavad tütarlaste õhtut pidavaid naisi ja noori jalgpallimeeskondi.

Alguses on palav, hiljem pigem jahe. Õhtupoolikul paneme pikad riided selga, aga väljas istudes hakkab isegi nendega jahe.

Linna keskmes palju poode. Enamikus müüakse mingit hiina jama. Müüjateks hindud või pakistanlased. Vanalinna osas on ka paremaid poode. Mari otsib Desigual’i riideid ja kotti. Hinnad sama kallid kui Eestis.

Ilus kirik keset linna.

Sööme mingit jama – algul Burger King’ist kananagitsaid, poest Pringelseid ning mingist putkast suhkruga kaetud taignarulli, mis on seest täidetud Nutellaga.

Kasutame ära hotelli registreerimisel antud cava talongid. Õhtu lõpetuseks leiame rannapromenaadil vahva kokteilibaari “Latino”, koos väga meeldiva teenindajaga. Libistame kiigel istudes kumbki ühe suure kokteili, mis on antud baari teiste kokteilide kõrval siiski tillukest mõõtu. Saan teada, et Caprihinja pole ikka minu maitse järgi kokteil.

Tagasi hotelli jõudes vaatan enne magamaminekut jäähoki MM finaali – Rootsi vs ‘Sveits. Enne lõppu jään magama.

Öösel äratab Mari korduvalt ülesse, kuna tal on vaja rõdu ust avades värsket õhku ammutada, aga väljast kostub kohutav lärm.

Loading...
X